Kuidas peaks olema kondensaator

Külmutussüsteemis on aurusti, kondensaator, kompressor ja drosselklapp neli olulist komponenti, mille hulgas aurusti on külma tarniv seade. Külmutusagens neelab jahutatud objektilt soojust, et saavutada jahutamine. Kompressor on süda, mis mängib rolli külmaaine aurude sissehingamisel, kokkusurumisel ja transportimisel. Kondensaator on seade, mis eraldab soojust, edastades aurustis neeldunud soojuse koos kompressori poolt muundatud soojusega jahutuskeskkonnaks eemaldamiseks. Drosselklapil on külmutusagensi drossel- ja rõhku vähendav toime, kontrollides ja reguleerides samal ajal aurustisse voolava külmaaine kogust ning jagades süsteemi kaheks osaks: kõrgrõhu{4}- ja madalrõhu pooleks. Tegelikes jahutussüsteemides on lisaks ülalnimetatud neljale põhikomponendile sageli ka abiseadmeid, nagu solenoidventiilid, jaoturid, kuivatid, kollektorid, sulavad pistikud, rõhuregulaatorid jne, mis on seadistatud ökonoomsuse, töökindluse ja tööohutuse parandamiseks.
Kondensatsioonivormi alusel võib kliimaseadmeid jagada kahte tüüpi: vesi-ja õhkjahutusega-. Sõltuvalt kasutuseesmärgist võib need jagada üksikuteks jahutus- ja jahutus-/küttetüüpideks. Sõltumata sellest, millist tüüpi seadet kasutatakse, koosneb see järgmistest põhikomponentidest.
Kondensaatori vajalikkus põhineb termodünaamika teisel seadusel - vastavalt termodünaamika teisele seadusele, soojusenergia spontaanne voolu suund suletud süsteemis on ühesuunaline, see tähendab, et see saab voolata ainult kõrgest kuumusest madalale ja mikroskoopilises maailmas väljendub see selles, et mikroskoopilised osakesed muutuvad soojusenergiat kandvast järjestusest häiresse. Seega, kuigi soojusmasinal on töö tegemiseks energiasisend, peab toimuma ka energia vabanemine allavoolu, nii et üles- ja allavoolu soojusenergia erineb ning soojusenergia voog muutub võimalikuks ja tsükkel jätkub.
Seega, kui soovid, et koormus jälle tööd teeks, tuleb esmalt vabastada soojusenergia, mis pole veel täielikult vabanenud, ja siis on vaja kondensaatorit. Kui ümbritsev soojusenergia on kõrgem kui temperatuur kondensaatoris, tuleb kondensaatori jahutamiseks teha kunstlikku tööd (tavaliselt kompressoriga). Kondenseerunud vedelik naaseb kõrgelt järjestatud ja madala termilise olekusse, võimaldades sellel uuesti tööd teha.
Kondensaatori valik hõlmab nii vormi ja mudeli valikut kui ka kondensaatorit läbiva jahutusvee või õhu vooluhulga ja takistuse määramist. Kondensaatori tüübi valikul tuleks arvesse võtta kohalikku veeallikat, vee temperatuuri, kliimatingimusi, aga ka jahutussüsteemi kogu jahutusvõimsust ja külmutusruumi paigutusnõudeid. Kondensaatori tüübi määramise eeldusel arvutatakse kondensaatori soojusülekande pindala lähtuvalt kondensatsioonikoormusest ja soojuskoormusest kondensaatori pinnaühiku kohta, et valida konkreetne kondensaatoritüüp.